5.päev. Martiniemen Päiväkoti

Viimane päev möödus asjalike koolieelikute rühmas. Hommikuringis selgitas õpetaja lastele põhjalikult, kuidas nad täna endale erinevad ülesanded saavad ja kuidas neid täpselt teha. Nende rühmas oli põrandale juba varem kleebitud värvilised ringid ja seekord olid osade ringide peal numbrid 1-5-ni. Igal lapsel oli oma täring ja ta liikus mööda neid ringe vastavalt oma täringu numbrile. Viskas täringut nii kaua, kui jäi mõne numbri peale ja seejärel asus vastava numbriga ülesannet lahendama. Täna oli teemaks kella tundmine ja lisaks ka näiteks keerulisema pusle kokkupanek, kuna lapsed ei pidavat enam ise väga tahtma puslet kokku panna, kuna see on vanaaegne. 😁

Üks tüdruk lahendas ülesannet ja ütles: "See on helppoa kuin heinänteko!" ehk siis "See on lihtne kui heinategu!". Aga jäi siis mõtisklema... "Miks ma nii ütlesin? Ma ei oska ju heina teha..." Ja muigas kavalalt.

Hiljem meisterdasid lapsed ka saabuvate ülestõusmispühadega seoses erinevaid loomi, lõikasid, kleepisid paberitest tibusid ja mune.

Lasteaia seintel ringi vaadates märkasin pabereid, mis pakkusid kohe huvi. Näiteks oli ühe seina peal terve ports samasuguseid pabereid ja kõigil kellegi allkirjad all. Kui nende kohta küsisin, tuli välja, et need on kõikide selle maja õpetajate poolt väljamõeldud ühised väärtused ja kokkulepped, millest kõik lubavad kinni pidada suheldes üksteisega, tehes oma tööd jms.

Välisuste juures oli ka vanemate jaoks kirja pandud lasteaia põhimõtted pea iga valdkonna kohta!

Ja nii saigi minu nädal siin Oulus otsa! Oli väga põnev aeg täis uusi kogemusi, sõbralikke nägusid ja kihvte avastusi nii lasteaia kui ka soome elu kohta.

Aitäh!

😉

4.päev. Martinniemen Päiväkoti

Nägin unes, et jäin Martinniemi bussist maha. Ärkasin selle peale üles. Kell oli 6.30. Täitsa õige aeg ärkamiseks!

Tänase päeva veetsin lasteaia keskmise vanusegrupiga - 3-5-aastaste lastega. Alustasin hommikut ühes rühmas, kus kasutatakse aktiivselt suurt puutetundlikku ekraani erinevate arendavate mängude mängimiseks. Lapsed näitasid mulle oma lemmikmängud ette ja siis lõpuks (!) sain ise mängima. Mänge oli palju - sudokud, pusled, doominod, kujundite ära tundmine, poeskäigu õppimine, rahatähtede tundmine jpm. Kogu see kaadervärk tegi loomulikult ka huvitavaid helisid ja andis sellega palju juurde.

Õhtupoole liitusin teise rühmaga, kus töötab ka lasteaia ainus meesõpetaja. Kui mõned naisõpetajad hoidsid pigem tagasihoidlikult omaette, siis tema oleks nagu kohe oodanud, millal saab kõiki põnevamaid materjale tutvustada ja nippe jagada. Ta näitas mulle mitmeid soome internetilehekülgi, kust saab hästi pilte või muid vajalikke materjale välja printida. Selle rühma lapsed võtsid mind kiiresti omaks ja nii sain ma palju laste vabamängudes osaleda ja soome keelt "puhuda".

Kuna sellel lasteaial on käsil palju erinevaid projekte, siis alles eelmisel nädalal lahkusid mõned Erasmuse tudengid ja ajapikku oli õpetajate koosolekuruumi kogunenud palju erinevaid šokolaade ja meeneid. Lepiti kokku, et need jagatakse loosi abil ära ja jälle oli lastel pooleks tunniks põnevat tegevust - valisid nimesid ja jagasid maja peal õpetajatele kingitusi laiali.

Peale üht projekti saatsid välismaa tudengid lasteaiale QR-koodiga ülesande (nt isetehtud mäng internetis loomajälgede ära tundmisest) ja kui nemad saatsid vastu ka, hakkas neid lumepalliefektina tulema. Põnevust nii täiskasvanutele kui ka lastele.

Kiire viis legode kokku panemiseks

Veel on väärt mainimist, et siin lasteaias on võrratult head söögid! Ja minu rõõmuks kõik laktoosivabad! Seda Eestis juba tihti ei juhtu. Soomes võib kergelt hulluks minna - Prismas oli u 30 erinevat laktoosivaba jogurtit! Rääkimata kõikidest muudest toodetest. 😁 Eestis on nii, et kui see üks maitse tüütab ära, võtad selle teise...

3.päev. Martinniemen Päiväkoti

Tänase päeva veetsin rühmaga, mille lapsed vahetuvad iga päev ja vahel ka päeva keskel. Hommikuses vahetuses olid lapsed koos oma vanematega ja õhtuses vahetuses uued lapsed vanemateta. Päev algas hommikuringiga, kus lapsed pidid vihjete järgi ära arvama, mida täna tegema hakkame. Neil oli seal üks tegelane nimega Martin, kellel oli kokamüts peas ja põll ees. Mängisime teatraalset küpsetamismängu ning laulsime vastavat laulu. Hiljem küpsetasimegi jänesesaiakesi või siis ükskõik millise muu kujuga loom lastel välja tuli. See rühm võtab ise oma lõunasöögi karbikestega kaasa ja viibivad seal kokku 3 tundi.

Hirmus maitsvad tulid!

Martin

Teise vahetuse lastega läksime kõigepealt metsa 1-tunnisele matkale. Matkal tegime peatusi - ühes otsisime orava jälgi ja laulsime oravalaulu, teises mängisime karu talveuinakumängu, kolmandas ronisime tõsiselt paksus lumes ja murdunud puude otsas, tegime lumeingleid ja karukoopaid ning lõpuks keerutasime suurest lumemäest alla. Mina mäletan sellist kogust lund viimati 90-ndatel aastatel. Hiljem said lapsed toas erinevaid pesasid valida ja ka oma sööki süüa. Ka see rühm on lasteaias kokku kolm tundi.

Kaevame karukoopaid

Karu talveunes

Ja nüüd infotund muude faktidega:

• Mõnikord kutsutakse rühma, kus lapsed on koos vanematega, näiteks keegi meditsiinitöötaja rääkima esmaabist või logopeed, kes annab häid näpunäiteid toetamaks lapsi keeleliselt.
• Lasteaias on ka üks rühm, kes viibib lasteaias 3 tundi ja on kogu selle aja õues. Söövad, mängivad, õpivad värskes õhus!
• Üks hea idee: Kui meil on ka tihti laste kappide peal lapse pilt, siis neil on lisaks teisel pool ka pilt lapsest tagant poolt. Kui teda pole veel tulnud või on juba ära läinud, siis pööratakse see tagurpidi ja sõbrad lasteaias saavad vaadata, kes on kohal ja kes mitte. 

• Garderoobis on noorematele lastele piltidena riietumise järjekord - mida kõigepealt panna ja mida hiljem.

Heippa!

2.päev. Martinniemen Päiväkoti

Täna läksin varem lasteaeda, sest seal hakkavad tegevused tavaliselt pihta juba 8:30. Tänase päeva veetsin lasteaia kõige pisematega (1-3-aastased). Alustasime hommikut tõelise muusikapeoga, tegime kordamööda kohaliku õpetajaga erinevaid laule ja pillimänge. Neil oli lastega väga hea süsteem selle jaoks, mis järjekorras, mis mäng või laul tuleb - üks kotike, kus olid sees sildid erinevate laulude nimedega ja lapsed said kordamööda käia sealt silte välja võtmas.

Seejärel läksime lastega õue. Kõigil vanusegruppidel on erinevad aiad ja erineva raskusastmega ronimistorud ja muud atraktsioonid. Laste lemmikuteks tegevusteks olid täna üksteise otsa liugu laskmine, lume söömine ja lihtsalt rippumine. 😊

Sisse minnes pistis üks laps mulle raamatu kätte ja ütles: "Lue minulle!". Ega mul muud üle ei jäänud kui soome keeles Muumidest lugeda. Lõunasööki oodates kasutas õpetaja sama meetodit, mida meie Naba lasteaias ka mitmel puhul kasutame - "Käsi lähevad pesema/järjekorda lähevad need lapsed, kellel on triibulised püksid!", "Nüüd need, kellel on sinist värvi riietes!". Lõunasöögi ajal sain teada huvitavaid fakte:

• Lapsed saavad joogiks alati, igal päeval ja kõikide söögikordade juurde rasvatut piima.
• Peale igat söögikorda antakse neile ksülitooliga "kommi", et hambaid tervena hoida.
• Söök valmistatakse kõrvalolevas koolis ning tuuakse autoga lasteaeda.
• Lapsed söövad lasteaias lõunasööki mitmes erinevas ruumis vahemikus 10.30-12.00 - palju varem kui tavaliselt Eesti lasteaedades, kuna nad tulevad palju varem lasteaeda.

Nooremad lapsed magavad kahes erinevas ruumis. Ühes pandi käima vaikne klassikaline muusika ja teises laulis õpetaja 5 minutit unelaule. Kõik lapsed jäid kohe magama. Voodite süsteem on neil ka huvitavalt lahendatud. Voodid asuvad nö. kappides ja need saab magamise ajaks sealt välja tõmmata. Mänguajal pole need ees segamas ja ei võta üldse ruumi. 

Voodid on kappides peidus

Kuna kõik õpetajad maja peal on väga avatud ja jutukad, olen saanud ka lisaks palju huvitavat infot.

• Lasteaias on üks rühm lastele, keda on vaja vaid 2 korda nädalas hommikupoolikuks lasteaeda tuua. Lapsi on seal igas vanuses ja iga päev on erinev seltskond. Nendega tegeletakse u 4 tundi ja siis tulevad lapsevanemad järgi. Ühel päeval nädalas on hommik koos lapsevanematega. 
• Soome haridussüsteemi järgi on igal koolieelikul võimalus käia igal tööpäeval 4 tundi tasuta nö. eelkoolis. Sinna sisse kuulub ka söök ja kogu õppetegevus. 
• Selles konkreetses lasteaias ei ole nädalakavasid lapsevanematele nähtaval kuju. Õpetajad lepivad omavahel küll enamvähem kokku, mida teevad, kuid need on pigem üldised mõtted. Nad on läinud seda teed, kuna väga täpse ja konkreetse nädalakava korral hakkasid lapsevanemad tegevuste järgi valima, kas tuua laps sel päeval lasteaeda või mitte.
• Martinniemen Päiväkoti lastel on kombeks minna palmipuudepühal (sel aastal 25.märtsil) oma sõprade ja sugulaste uste taha kaunistatud okstega terveks aastaks õnne soovima ja selle eest šokolaadi saama. 

Lisaks lasteaia juttudele tahaksin Teid harida ka bussiliikluse osas. Bussid tulevad Oulus alati täpselt õigel ajal kohale - linna keskel on peatustes isegi ekraan kaardiga, mis näitab reaalajas, kus kohas mingi buss parasjagu on. Bussipeatuseid on vähemalt Oulu lähistel väga tihedalt. Siin lehvitatakse 3 juhul:

• Kui tahad bussi peale saada, pead peatusest kindlasti lehvitama. (Mulle, tagasihoidlikule eestlasele on see veel veidi raske...)
• Kui buss sõidab mööda ükskõik millisest teisest bussist, siis alati lehvitavad nad teineteisele sellise veidi uimase liigutusega.
• Kui tahad bussist maha minna, pead kindlasti nuppu vajutama ja bussijuht lehvitab sulle eest.

Siseneda saab bussi ainult esimesest uksest ja igaüks saab bussijuhilt isikliku tervituse. Kui võrdlen kogu seda süsteemi Eesti omaga, on soomlased ikka väga sõbralikud, julged ja viisakad meiega võrreldes.. 😄

Pilt "lumehangebussipeatusest"

1.päev. Martinniemen Päiväkoti

Moi!

Olen Johanna-Maarja Serva ja töötan Eralasteaed Nabas muusikaõpetajana. Jagan teiega nädala jooksul oma kogemusi ja mõtteid Soome elust ja lasteaiast.
Saabusin eile Oulusse. Tutvusin linnaga ja elasin sisse - üsna kiiresti said tänavad selgeks ja esmamulje linnast on armas ja praktiline. Tutvusin kohaliku tuntuima tegelase "toripoliisiga" ja vaatasin kõik kohustuslikud vaatamisväärsused üle. Kõige rohkem jäävad mulle meelde rootsipunased lumega kaetud turumajakesed ja Oulu katedraal, kuhu sattusin juhuslikult - astusin sisse, kuna kuulsin imeilusat laulu.

Täna hommikul läksin bussi peale, et sõita 50-minuti pikkune teekond Martinniemen Päiväkoti juurde. Uurisin bussijuhi käest, et kas ta võiks mind veidi aidata ja öelda, millal peaksin maha minema. Bussijuht tegi veidra grimassi ja ütles, et ta proovib. Usaldasin rohkem ennast ja oma kaarti ning bussijuht sai ka tänu mulle teada, kus lasteaed asub. Bussipeatused olid kõik lihtsalt suured lumehanged, kollane post keskel. Kui bussijuht midagi väljujatele soome keeles pomises, kujutasin ette, et see võis vabalt olla: "Hüppa hange!", sest muud võimalust seal väljaminekuks tõesti polnud. Aga ilusad on need lumeväljad küll, ei saa vinguda!

Lasteaeda sisenedes nägin kohe, et see on üks rõõmus lasteaed, sest kõik, keda nägin, lihtsalt särasid! Kohe tutvustati mulle kogu maja (mis on päris suur ja sopiline) ja kõiki töötajaid ning lapsed olid väga julged uudistajad ja jutustajad. Lasteaias on lapsed jaotatud kolme erinevasse vanusegruppi - kuni 3-aastased, 3-5-aastased ja koolieelikud. Esimesel päeval sain palju infot ja toon siin mõned huvitavamad mõtted ja avastused välja.

• Lasteaias on 1 meesõpetaja, kelle üle nad on väga uhked!
• Lasteaias pole eraldi muusika- ja liikumisõpetajat (õpetajad viivad ise läbi), ainult õuetegevuste jaoks on eraldi inimene.
• Lasteaias on olemas üks eripedagoog, kes tegeleb kõigi laste omapärade ja erivajadustega kui vaja. Suhtleb lastega ja selgitab välja, kas kellelgi oleks vaja keelelist, sotsiaalset, emotsionaalset jms tuge. Kui on rohkem konkreetset abi vaja, "tellitakse" riigi poolt spetsialist ning lapsevanem teeb otse temaga koostööd. Hea on see, et abisaamine toimub lasteaias, mitte vanemad ei pea eraldi last kuskile viima. 
• Lapsed saavad kõiges kaasa rääkida ja õpivad tarku otsuseid tegema - kas siis nädalateemat või tegevusi valides või otsustades, kelle kõrval nad söögilauas istuvad jms. 
• Väärtuste ja sotsiaalsete oskuste õppimine on lasteaias kõige olulisemal kohal. Kui lapsed saavad augustis kokku, siis tutvutakse pikalt üksteisega ja räägitakse sellest, kuidas olla hea sõber. Koos lastega mõeldakse ja pannakse kirja reeglid, millega kõik nõustuvad. Õpetajad üritavad ise alati eeskujuks olla ka oma käitumises ja suhtlemises. 
• Igas rühmas on olemas pliit, ahi, külmkapp, kööginurk ning erinevad väikesed ruumid, kuhu saab hästi pesasid tekitada, uksed käivad kinni ja üksteise segamist, lärmi on väga vähe. 
• Lasteaed on avatud 6.30-17.00. Enamus lapsed olid täna kell 15 juba koju läinud. 😮
• Korra nädalas saab kogu rühmameeskond kokku ja paneb nädalateema paika vastavalt laste hiljutistele huvidele. Kui lapsed küsivad ja uurivad orava kohta, siis räägitakse ja õpetataksegi kõike selle kaudu. Kuu kaupa pannakse paika vaid suuremad eesmärgid - näiteks mõndade tähtede või numbrite õppimine.

"Kevade tuba"

Sain täna osaleda ka meeskonna koosolekul, kuhu oli kutsutud lastekaitsetöötaja rääkima uutest seadustest ja sätetest seoses lastekaitsega - millal, kuidas, kellele peab teatama, kui õpetajad märkavad, et lapsel pole kodus kõik päris korras. See võib olla lapse kahtlane lause, kui laps tuleb tihti lasteaeda määrdunud või katkiste riietega, kui laps on kogu aeg väsinud, kui laps ütleb, et kodus ei antud hommikusööki, kui on vägivallakahtlus jne. Igal juhul on lasteaiaõpetajad kohustatud sellest teatama nii lastekaitsetöötajale kui ka lapsevanemale. Väga tähtis on lapsevanemale selgitada, et see ei ole rünnak või süüdistus lapsevanema pihta, vaid õpetaja siiras mure lapse pärast ning kui perekonnas on päriselt probleeme, on mitmeid inimesi ja asutusi, kes on valmis igakülgselt toetama ja aitama.

Käisin lastega täna ka õues lumehangedes mängimas - õpetajad ütlesid ise ka, et sellist lumerohket talve pole ammu olnud. Kuna oskan lasteaialaste tasemel soome keelt, küsisid koolieelikud tüdrukud minu käest vähemalt 50 soomekeelse sõna eestikeelseid vasteid ja neile tegi see lausa nalja, kui sarnased me keeled on. Lubasid minna koju vanematega eesti keeles rääkima.

Lummeuppunud kiik

Tänaseks kõik, homme jälle!

Põgusalt Eralastaed Naba esimesest Erasmus+ õpirändeprojektist

Tere tulemast lugema ja kaasa elama Eralasteaed Naba esimesele õpirändeprojektile "Töövarjuprojekt: Eralasteaed Naba Euroopasse õppima", mis viiakse ellu Erasmus+ programmi toel!

"Töövarjuprojekt: Eralasteaed Naba Euroopasse õppima" (01.09.2017 - 31.06.2019) viib kahe õppeaasta jooksul kolm Naba lasteaia õpetajat erinevatesse Euroopa lasteaedadesse töövarjunädalale. Projekti käigus külastavad osalejad Martinniemi lasteaeda Soomes, Petar Pani lasteaeda Horvaatias ja Mežmalina lasteaeda Lätis. 

Projekt on ellu kutsutud, et aidata kaasa Naba lasteaia terviklikule arengule ning õppe- ja kasvatustegevuse kvaliteedi tõstmisele. Selleks on projektil kaks suurt eesmärki:

1. õppida välismaa kollegidelt (avardada õpetajate silmaringi; saada kasulikke kontakte Euroopas; koguda teadmisi ja häid ideid Naba huvivaldkondades, milleks on õuesõpe, projekt- ja avastusõpe, tervisedendus, väärtusarendus, õpetajate jõustamine ja enesehoid);
2. motiveerida ja tunnustada Naba õpetajaid (võimaldada professionaalselt ja isiklikku arengut, tõsta õpetajate ja õpetamise taset/kvaliteeti, jõustada osalejaid).

Lisaks töövarjunädalatele kuuluvad projekti tegevuste juurde MLA Viimsi Lasteaiad õpirändekogemuse jagamine Naba töövarjutajatega, loovesitluseld kolleegidele iga toimunud töövarjunädala kohta, töövarjunädalatest inspireeritud tegevused lastega ning  projekti kajastamine erinevates kanalites.

Töövarjuprojekti tulemusena on Naba pedagoogiline meeskond ühe silmi avardava kogemuse võrra rikkam. Kolm õpetajat on saanud värskeid ideid, tutvunud põnevate meetoditega ning jaganud neid oma Naba kolleegidega. Naba kollektiivne silmaring on laienenud ning lasteaed on saanud uusi kontakte. Naba lapsed saavad mängida uusi lõbusaid mänge, mida õpetajad töövarjureisidelt kaasa toovad. Naba vanemad saavad juurde kindlust õpetajate pühendumuse ja arenguvalmiduse osas. Naba on inspiratsiooniallikaks ning jagab oma kogemust teiste lasteaedadega. 

Töövarjuprojekt Naba esimese rahvusvahelise projektina on seemneks tulevikus jätkuvale rahvusvahelisele koostööle maailma lasteaedadega. Üks riikideülene projekt (MLO - Moving and Learning Outdoors) on juba praegu käsil.

Lähipäevil saate aga lugeda juba esimese Naba töövarjutaja seiklustest - kes see on ja kuhu ta läheb, jäägu üllatuseks! :)