2.päev. Martinniemen Päiväkoti

Täna läksin varem lasteaeda, sest seal hakkavad tegevused tavaliselt pihta juba 8:30. Tänase päeva veetsin lasteaia kõige pisematega (1-3-aastased). Alustasime hommikut tõelise muusikapeoga, tegime kordamööda kohaliku õpetajaga erinevaid laule ja pillimänge. Neil oli lastega väga hea süsteem selle jaoks, mis järjekorras, mis mäng või laul tuleb - üks kotike, kus olid sees sildid erinevate laulude nimedega ja lapsed said kordamööda käia sealt silte välja võtmas.

Seejärel läksime lastega õue. Kõigil vanusegruppidel on erinevad aiad ja erineva raskusastmega ronimistorud ja muud atraktsioonid. Laste lemmikuteks tegevusteks olid täna üksteise otsa liugu laskmine, lume söömine ja lihtsalt rippumine. 😊

Sisse minnes pistis üks laps mulle raamatu kätte ja ütles: "Lue minulle!". Ega mul muud üle ei jäänud kui soome keeles Muumidest lugeda. Lõunasööki oodates kasutas õpetaja sama meetodit, mida meie Naba lasteaias ka mitmel puhul kasutame - "Käsi lähevad pesema/järjekorda lähevad need lapsed, kellel on triibulised püksid!", "Nüüd need, kellel on sinist värvi riietes!". Lõunasöögi ajal sain teada huvitavaid fakte:

• Lapsed saavad joogiks alati, igal päeval ja kõikide söögikordade juurde rasvatut piima.
• Peale igat söögikorda antakse neile ksülitooliga "kommi", et hambaid tervena hoida.
• Söök valmistatakse kõrvalolevas koolis ning tuuakse autoga lasteaeda.
• Lapsed söövad lasteaias lõunasööki mitmes erinevas ruumis vahemikus 10.30-12.00 - palju varem kui tavaliselt Eesti lasteaedades, kuna nad tulevad palju varem lasteaeda.

Nooremad lapsed magavad kahes erinevas ruumis. Ühes pandi käima vaikne klassikaline muusika ja teises laulis õpetaja 5 minutit unelaule. Kõik lapsed jäid kohe magama. Voodite süsteem on neil ka huvitavalt lahendatud. Voodid asuvad nö. kappides ja need saab magamise ajaks sealt välja tõmmata. Mänguajal pole need ees segamas ja ei võta üldse ruumi. 

Voodid on kappides peidus

Kuna kõik õpetajad maja peal on väga avatud ja jutukad, olen saanud ka lisaks palju huvitavat infot.

• Lasteaias on üks rühm lastele, keda on vaja vaid 2 korda nädalas hommikupoolikuks lasteaeda tuua. Lapsi on seal igas vanuses ja iga päev on erinev seltskond. Nendega tegeletakse u 4 tundi ja siis tulevad lapsevanemad järgi. Ühel päeval nädalas on hommik koos lapsevanematega. 
• Soome haridussüsteemi järgi on igal koolieelikul võimalus käia igal tööpäeval 4 tundi tasuta nö. eelkoolis. Sinna sisse kuulub ka söök ja kogu õppetegevus. 
• Selles konkreetses lasteaias ei ole nädalakavasid lapsevanematele nähtaval kuju. Õpetajad lepivad omavahel küll enamvähem kokku, mida teevad, kuid need on pigem üldised mõtted. Nad on läinud seda teed, kuna väga täpse ja konkreetse nädalakava korral hakkasid lapsevanemad tegevuste järgi valima, kas tuua laps sel päeval lasteaeda või mitte.
• Martinniemen Päiväkoti lastel on kombeks minna palmipuudepühal (sel aastal 25.märtsil) oma sõprade ja sugulaste uste taha kaunistatud okstega terveks aastaks õnne soovima ja selle eest šokolaadi saama. 

Lisaks lasteaia juttudele tahaksin Teid harida ka bussiliikluse osas. Bussid tulevad Oulus alati täpselt õigel ajal kohale - linna keskel on peatustes isegi ekraan kaardiga, mis näitab reaalajas, kus kohas mingi buss parasjagu on. Bussipeatuseid on vähemalt Oulu lähistel väga tihedalt. Siin lehvitatakse 3 juhul:

• Kui tahad bussi peale saada, pead peatusest kindlasti lehvitama. (Mulle, tagasihoidlikule eestlasele on see veel veidi raske...)
• Kui buss sõidab mööda ükskõik millisest teisest bussist, siis alati lehvitavad nad teineteisele sellise veidi uimase liigutusega.
• Kui tahad bussist maha minna, pead kindlasti nuppu vajutama ja bussijuht lehvitab sulle eest.

Siseneda saab bussi ainult esimesest uksest ja igaüks saab bussijuhilt isikliku tervituse. Kui võrdlen kogu seda süsteemi Eesti omaga, on soomlased ikka väga sõbralikud, julged ja viisakad meiega võrreldes.. 😄

Pilt "lumehangebussipeatusest"