1.päev. Martinniemen Päiväkoti

Moi!

Olen Johanna-Maarja Serva ja töötan Eralasteaed Nabas muusikaõpetajana. Jagan teiega nädala jooksul oma kogemusi ja mõtteid Soome elust ja lasteaiast.
Saabusin eile Oulusse. Tutvusin linnaga ja elasin sisse - üsna kiiresti said tänavad selgeks ja esmamulje linnast on armas ja praktiline. Tutvusin kohaliku tuntuima tegelase "toripoliisiga" ja vaatasin kõik kohustuslikud vaatamisväärsused üle. Kõige rohkem jäävad mulle meelde rootsipunased lumega kaetud turumajakesed ja Oulu katedraal, kuhu sattusin juhuslikult - astusin sisse, kuna kuulsin imeilusat laulu.

Täna hommikul läksin bussi peale, et sõita 50-minuti pikkune teekond Martinniemen Päiväkoti juurde. Uurisin bussijuhi käest, et kas ta võiks mind veidi aidata ja öelda, millal peaksin maha minema. Bussijuht tegi veidra grimassi ja ütles, et ta proovib. Usaldasin rohkem ennast ja oma kaarti ning bussijuht sai ka tänu mulle teada, kus lasteaed asub. Bussipeatused olid kõik lihtsalt suured lumehanged, kollane post keskel. Kui bussijuht midagi väljujatele soome keeles pomises, kujutasin ette, et see võis vabalt olla: "Hüppa hange!", sest muud võimalust seal väljaminekuks tõesti polnud. Aga ilusad on need lumeväljad küll, ei saa vinguda!

Lasteaeda sisenedes nägin kohe, et see on üks rõõmus lasteaed, sest kõik, keda nägin, lihtsalt särasid! Kohe tutvustati mulle kogu maja (mis on päris suur ja sopiline) ja kõiki töötajaid ning lapsed olid väga julged uudistajad ja jutustajad. Lasteaias on lapsed jaotatud kolme erinevasse vanusegruppi - kuni 3-aastased, 3-5-aastased ja koolieelikud. Esimesel päeval sain palju infot ja toon siin mõned huvitavamad mõtted ja avastused välja.

• Lasteaias on 1 meesõpetaja, kelle üle nad on väga uhked!
• Lasteaias pole eraldi muusika- ja liikumisõpetajat (õpetajad viivad ise läbi), ainult õuetegevuste jaoks on eraldi inimene.
• Lasteaias on olemas üks eripedagoog, kes tegeleb kõigi laste omapärade ja erivajadustega kui vaja. Suhtleb lastega ja selgitab välja, kas kellelgi oleks vaja keelelist, sotsiaalset, emotsionaalset jms tuge. Kui on rohkem konkreetset abi vaja, "tellitakse" riigi poolt spetsialist ning lapsevanem teeb otse temaga koostööd. Hea on see, et abisaamine toimub lasteaias, mitte vanemad ei pea eraldi last kuskile viima. 
• Lapsed saavad kõiges kaasa rääkida ja õpivad tarku otsuseid tegema - kas siis nädalateemat või tegevusi valides või otsustades, kelle kõrval nad söögilauas istuvad jms. 
• Väärtuste ja sotsiaalsete oskuste õppimine on lasteaias kõige olulisemal kohal. Kui lapsed saavad augustis kokku, siis tutvutakse pikalt üksteisega ja räägitakse sellest, kuidas olla hea sõber. Koos lastega mõeldakse ja pannakse kirja reeglid, millega kõik nõustuvad. Õpetajad üritavad ise alati eeskujuks olla ka oma käitumises ja suhtlemises. 
• Igas rühmas on olemas pliit, ahi, külmkapp, kööginurk ning erinevad väikesed ruumid, kuhu saab hästi pesasid tekitada, uksed käivad kinni ja üksteise segamist, lärmi on väga vähe. 
• Lasteaed on avatud 6.30-17.00. Enamus lapsed olid täna kell 15 juba koju läinud. 😮
• Korra nädalas saab kogu rühmameeskond kokku ja paneb nädalateema paika vastavalt laste hiljutistele huvidele. Kui lapsed küsivad ja uurivad orava kohta, siis räägitakse ja õpetataksegi kõike selle kaudu. Kuu kaupa pannakse paika vaid suuremad eesmärgid - näiteks mõndade tähtede või numbrite õppimine.

"Kevade tuba"

Sain täna osaleda ka meeskonna koosolekul, kuhu oli kutsutud lastekaitsetöötaja rääkima uutest seadustest ja sätetest seoses lastekaitsega - millal, kuidas, kellele peab teatama, kui õpetajad märkavad, et lapsel pole kodus kõik päris korras. See võib olla lapse kahtlane lause, kui laps tuleb tihti lasteaeda määrdunud või katkiste riietega, kui laps on kogu aeg väsinud, kui laps ütleb, et kodus ei antud hommikusööki, kui on vägivallakahtlus jne. Igal juhul on lasteaiaõpetajad kohustatud sellest teatama nii lastekaitsetöötajale kui ka lapsevanemale. Väga tähtis on lapsevanemale selgitada, et see ei ole rünnak või süüdistus lapsevanema pihta, vaid õpetaja siiras mure lapse pärast ning kui perekonnas on päriselt probleeme, on mitmeid inimesi ja asutusi, kes on valmis igakülgselt toetama ja aitama.

Käisin lastega täna ka õues lumehangedes mängimas - õpetajad ütlesid ise ka, et sellist lumerohket talve pole ammu olnud. Kuna oskan lasteaialaste tasemel soome keelt, küsisid koolieelikud tüdrukud minu käest vähemalt 50 soomekeelse sõna eestikeelseid vasteid ja neile tegi see lausa nalja, kui sarnased me keeled on. Lubasid minna koju vanematega eesti keeles rääkima.

Lummeuppunud kiik

Tänaseks kõik, homme jälle!